Tuesday, March 27, 2012

Unustatud pärlid II


 
Allikas: Loodusfoto.ee
 
Tärkma külla viiva tee ääres seisab puukuulsus Tärkma ohvritamm, kellele viidi ohvriande veel 20.sajandi alguses ja peeti  neljapäeva õhtuti riitusi. Erinevatel andmetel on Tema vanuseks peetud vahemikku 600 - 1000 aastani.



Pilt on tehtud 1981 või 1982.aastal M.Pakleri poolt 



 
Minu vanavanemad olid albumist eraldi alles hoidnud ebaõnnestunud fotosid. Üks tähelepanuväärsemaid on pilt tamme all asunud Pati Liisu majapidamistest. Kui väike olin, mäletan Tamme alt teist, põiki asunud majapidamist ja seal elanud naist, keda hüüti ühe käega Maarjaks.  Tänapäeval annaved nende suitsuasemetest tunnistust sirelipõõsad ja üksik õunapuu.



VAATED
 
Kahju, et minu "seebikarp" ei võta üles vaadet, mis avaneb Emmastet läbivalt maanteelt Tärkmale . Emmaste oos on absoluutkõrgusel ca 11 meetrit. Tärkma asub suhteliselt madalal rannakünkal (holmil - olmil, 3-4 meetrit üle merepinna). Meri justkui paistaks üle vana küla. ja see on ülimalt ilus vaade. Sama efekt on nähtav ka pildil, mis tehtud Nigu maja katusel.





Talvine vaade külale sadama poolt. Foto Edwillilt (rus.delfi)

Päris mere äärde pole ehitatud kunagi midagi rohkemat kui mõni võrgukuur, sest pikk madal rannakarjamaa on sügisest kevadeni üle ujutatud.
Vaade Telliskivi põlistalu suitsude grupile ehk Peedu taludele ja Veski kohale. Allikas: Edwill. rus.delfi

TÄRKMA TEE
Pildil ohvritamm, Nigutänav ja Saeniit

KÜLA


Fragment Tärkma sumbkülast. Pildil on näha küla kobarjas struktuur ja külatänavad. Kasutatud on Maaaemeti kaardi pärandkultuuri kihti.

Olulisemad vaatamisväärsused on ringiteega läbitav küla ise, Kihnu Jõnni laevakoka Amalie Tärgi kodukoht ja Seaküla tänav.

PUISNIIT
Külast viib tee Saeniitu ehk Tärkma puisniidule.

Taavi Tuulik kirjutab Biosfääri Kaitseala teatajas: Kaks suve tagasi (1995.a.) inventeeris Eesti Looduse Fond Hiiumaa säilinud puisniite ja kõige esinduslikumaks osutus Tärkma puisniit, kus ühel ruutmeetril loendati 61 taimeliiki. 



Tärkma puisniit käesoleva aasta kevadel.
Praegu kasvab seal peamiselt angervaks, kasepuud on tohust paljaks kooritud ja võsa võtab võimust. Kurb vaatepilt.

Saatuslikuks sai "endise" puisniidu ala võtmine kaitse alla. Selle asemel, et panna hooldajale kohustuseks puisniidu taastamine (Euroopa Liidust eraldatakse selleks ju vahendeid), lubati niidu asemele teha puiskarjamaa hobustele (saab hoolduse eest vähem maksta). Hobused tampisid ära peamised äravoolu kraavid ja õrna pinnase. Praegu laiub kauni parginiidu asemel porimülgas ja taimedest domineerib angervaks. 50 kasepuud on tundmatu rüüstaja poolt kuni 2 meetri ulatuses paljaks kooritud. Viimane rüüste tehti paar aastat tagasi. Keskkonnainspektorid käisid kohal, abi neist ei olnud, kuid pärast seda on kasepuud rahule jäetud. Tookord mindi uurimise asemel hurjutama oma maatükil võsa võtnud meest (ametniku kooskõlastust ei olnud).
Eesti looduse väärtus seisneb peamiselt poollooduslikes kooslustes tänu liigirikkusele ja haruldaste liikide olemasolule, mis vajavad säilimiseks inimese ja looduse koostööd. Aastasadu, kohati aastatuhandeid, on siin maad järjepidevalt kasutaud. Esivanematelt saadud teadmised ja oskused on põlvkonniti edasi kantud ... Seda aga otsutavad keskkonnaametnikud kahjuks arvestada ei taha.... Elu on näidanud et võõral (ametnikul) on suva või puuduvad teadmised, ja nii need niidud ja kooslused hävivad. ...

Saeniit (Tärkma puisniit) enne hobuste karjamaaks saamist.


Gundemar. Tema oli viimane Saeniidu niitja, mina olin aastaid tal abiks kaarutaja ja riisujana. Käisin pärast vanaisa surma veel mitu kevadet raagamas (oksi korjamas), aga nüüdseks olen loobunud.



Tärkma puisniit 1960ndatel.   Pärast heina niitmist käidi Saeniidul mängimas ja jalutamas.

 
RAND


 

Tärkma rand.
Üks ilusamaid, maalilisemaid ja tänu rikkalikule ajaloopärandile huvitavamaid randu Eestis. Üle avatud vaatega kadakase "lehmakarjamaa" (nii on teda kutsutud) paistab Saaremaa. Igal sammul võite kohata mõnd pärandkultuuriobjekti. Küla poolt tulles on vasakul pool teed pikk tellisepõletamisahjude rivi, mis lõpeb ajaloolise merepäästejaama juures. Viimasest on küll alles vaid kivivare, aga tellisepõletuskompleksi rivi on nii kaardil kui maastikus jälgitav küngastel kasvavate püramiidsete kadakate järgi.
Otse minnes satutute Tärkma paadisillale, ametlikult küll väikesadamasse. Suuremad alused siia sisse ei pääse pikalt madala ranna ja kitsa kanali tõttu. Oluline on see sadam aga meie kohalikele talunikele- rannakaluritele.
Paremal pool teed (külast tulles) torkab silma vana kalapaadi frakk. veidi maad edasi algab tellisepõletamiskompleks. Siin pool teed paiknevad need üksikult suuremate küngaste ja ringikujuliste tampimisaukude ja savivõtukohtadega. Siinse tellisetootmise jäänused lõpevad Soolaeluga. vaheldudes maailmasõdadeaegsete kaitsekraavidega, vanade linaleoaukude ja soola salakaubaveol kasutatud aukudega.


Soolaelu - omapärane inimtekkeline maastikumuster nähtav ka aerofotol. Sinna pääsemiseks on soovitav kummikud kaasa võtta ka kuival suvel.
 
  HOBUSED
Araablane ja eestlane.

 
Taamal paistab Saeniit.
Tärkma hobused oma tõu poolest peamiselt Eesti hobused.
Kujunenud Põhja-Euroopa metshobustest.

 AIAD
Tellissaar õitseb (mais 2012)

 .... siia tuleb veel pilte



2 comments:

  1. Väga põnev lugemine hea on lugeda kodukohast veidi täpsemalt ja saada teada, et Tärkmal on rohkem kui Ohvri tamm ja Tärkma ring :D

    ReplyDelete
  2. sattusin siia juhuslikult ja jäin lugema,minu jaoks väga huvitav,
    tänud tehtud töö eest

    ReplyDelete