Wednesday, March 28, 2012

Tärkma sadam ja meremehed

 




Tärkma paadisadam
Pilt on tehtud möödunud jõulude ajal, kui torm surus suured veemassid Soela väina. Kõrge veetase on paadisilla üle ujutanud.



Sadama ümberehitus, suvel 2014. Praeguseks on kai betoneeritud ja peaaegu valmis on vaateplatvormiga uus sadamahoone.


Tärkma on madal rand, nagu tema nimigi ütleb, algab rohu "tärkamine" juba meres. Seetõttu suuri laevu siin ei ehitatud, küll aga kaljaseid ja isegi väiksemaid kuunareid. Näiteks ehitas tuntud laevaehitaja Veski Peeter Hausberg oma kodurannas "Ootuse".



Kaptenid, laevaomanikud ja teised meremehed:

Kui teave esimese kahe rühma kohta on pärit dokumenteeritud allikatest, siis viimaste osas on mul kasutada vaid suuline pärimus, õnneks on seda siin rikkalikult.
Viis Emmasteotsa kaptenit. Üleval Gustav Teng, Mihkel? Sergo ja Peeter Hausberg, all Peeter Pork ja Juhan Pao

LAEVAJUHID DIPLOMITA:
Nigu, Juhan
Tammo, Johannes
Wahtras, Mihkel
Tärk Juhan
Tikker Artur (Nuudi Artur)


KIPPARID (tunnistuse saanud 3-kuulistel kursustel, tohtisid sõita 100-150 brt tonnistel laevadel
Hausberg, Peeter (5 kapteni pildil, üleval paremal) 
Onno, Andres
Onno, Julius


Pildil paremal kapten Mihkel Tammo. Foto on Veiko Somelari kogust.

KAUGSÕIDU TÜÜRIMEHED/LIGISÕIDU KAPTENID (läbinud merekooli esimese klassi, lubatud sõita ligisõidukaptenina kuni 500 brt tonnistel laevadel)
Pao, Juhan (5 kapteni pildil, all paremal)
Tammo, Mihkel
Mõlemad käinud Kuressaare Merekoolis. Mihkel Tammo aastal 1895.

KAUGSÕIDU TÜÜRIMEHED/LIGISÕIDU KAPTENID (läbinud merekoolis mitu klassi)
Lippu, Juhan
Pao, Siim  (Rüü Siim), käinud Paldiski Merekoolis
KAUGSÕIDUKAPTENID
Kõmmus, Toomas
Kõmmus, Priidu
Onno, Johannes
Onno, Kaarel
Onno, Meinhard
Onno, Priidu (Matse Prits), käinud Liibavi Merekoolis
Wahtras, Ludvig
LAEVAEHITAJAD
Hausberg, Peeter (Veski Peeter)
Simmo Onno

LAEVAMEESKONNALIIKMED (CREW)

inglise laevadel:
Meinhard Nigu (Koodi Meini või Meints)
Jaagu, Villem Hausberg (Willem, hn. Viljam) 1894-1975, töötas suure osa oma elust ka tuukrina. See mees peaks olema Villem Looritsa prototüübiks Herman Sergo romaanis "Meri kutsub".
Tepsu Bernhard Tikker
Laevameeste puhul on tagantjärgi raske täpselt määratleda, mis ametit nad täitsid, sest kõik läksid madrustena laeva. Hiljem võisid nad saada pootsmani, puussepa või stjuuardi ametisse, mis tähendas madrusest veidi suuremat teenistust. Eriti hästi teenisid inglise reisilaevade kajutiteenijad tõenäoliselt priskete jootrahade arvelt. Nende teenistus torkas kohalike olude taustal silma, mistõttu on nende lood kohalikus folklooris käibele jäänud.
Kui Jaagu Villemi on Herman Sergo raamatusse jäädvustanud, siis Tepsu Pärni maja on meie külas üks tähelepanuväärsemaid (aga sellest oli ka eespool juttu)
Inglise laevadel alustasid madrustena ka mitmed hilisemad tüürimehed ja kaptenid, nt. Juhan Pao, vaatamata sellele, et ta isal oli märkimisväärne osalus vähemalt 15 laevas.

Amalie Tärk (Peedu Maali, kokk Kihnu Jõnni juhitavates laevades)




Priidu Kõmmus Mariega

Kõige kuulsamad Tärkma kaptenitest olid Priidu Onno (Matse Prits) ja Kõmmused, kes korduvalt ületasid Atlandi ookeani suurtel purjelaevadel.
 
 
Kapten Priidu Onno oma maja katusel 84 aastasena. Foto Bruno Pao

Priidu Onno meremehetee algas Siim Pao (Rüü Siimu) laevades kokapoisina. Läbides mitmed meremeheametid tõusis ta tüürimeheks, seejärel kaugsõidukapteniks, tänu edukale ja õnnetusteta meresõidule.
Rüü Siim Pao koos Aedaga 1906? aastal, mõlemad old sündinud 1845.

Rüü Siim oli üks esimestesi esimese põlvkonna kapteneid, kes oli õppinud merekoolis (Paldiskis, 1876-1877). Algkapitali kogus ta tursalaevadel, seilates Murmanski ja Peterburi vahel.  Hiljem sai temast laevaomanik ja reeder, osanik 15 laevas. Enamiku neist kaotas ta I MS-s, suurim laevadest oli Ameerika rannikul hukkunud parklaev Maria B.Korsch). Tema viimaseks laevaks jäi eelpool pildil olev Kolumbus, mille ehitamine oli pooleli. Selle ehitamist jätkas päras sõda Siimu Poeg Juhan.

Olude kiuste kapteni ja reederiseisusse tõusnud Rüü Siim Pao on mitmes seigas olnud peategelase Siimu prototüübiks Ain Kalmus romaanis "Kodusadama tuled". Siim oli pärit Kõmmuseljalt. Tema perekond oli kunagi mõisniku poolt välja aetud Tärkma ja Emmaste vahelistelt põldudelt. Elu Kõmmuseljal kulges aga kitsastes oludes. Ainus pääsetee vaesusest ja rõhumisest oligi tõusta laevakapteniks.
Oluliseks teenistusallikaks sai soolatud kala vedu suurte purjelaevadega. Sügisesel paastuajal oli soolatud tursk Peterburis väga hinnas. Barkantiini laaduni täis saamiseks (so 35 000 puuda) mindi püüki korjama juba kevadkuudel. Sõit Liibavist (Liepajast) või Pereburist Põhja-Jäämere kalastuspiirkondadesse võttis ise vähemalt kuu aega, teine sama palju aega tuldi tagasi. Püügihooajaks Barentsi mere äärde koondunud kalurid müüsid toorest turska 1 rubla puudast. Koheselt, laevameeste ja kalurite ühiste jõududega soolati tursk tünnidesse, et riskantne kaup ei rikneks. Peterburis maksid kokkuostjad puuda soolatud tursa eest 3 rubla.
Tegelikkuses oli sarnane ka Siimu ja Aeda lugu.  Päris-Siim otsustas samuti naise võtta siis, kui kapteniks on saanud. Tüdruk oli tal välja vaadatud nagu romaaniski, aga päriseelus jõudis Aet oma ootamise tõttu vahepeal  vanatüdruku "kuulsuse" külge saada. Ja kui Siim suurte rahade ja kaptenioreooliga kodumaile saabus, eeldati, et ta kosib nüüd noorema naise, aga Siim jäi omavanusele Aedale truuks. 34-aastastena abielludes jõudsid nad veel last viis saada.
Siimust on Kalmus kirjutanud oma teisteski romaanides.


Kapten ja laevaomanik Nuudi Artur Tikker tütre järgi nime saanud purjelaeval "EDNA". Foto originaal Sõru Muuseumi kogus.

Tähelepanuväärseid meresõitjaid oli ka Tärkma naiste seas. Alljärgnev lugu räägib laevakokk Amalie Tärk´ist ja on BRUNO PAO artikli terviktekst, mis ilmus kevadel 2013 "Hiiu Lehes":

Amalie Tärk. Pilt Hiiumaa Muuseumi Fotokogust
 
"... Asunud tööle Eesti riiklikus meremuuseumis, tegin esimese mereajaloolise tutvumisreisi Hiiumaale.
Seal külastasin 11. augustil 1977 Emmaste vallas Tärkma külas Peedu talus kõrges eas vanaduspölve veetvat naist. Noore neiuna sõitis ta 1909. aasta suve laevakokana parklaeva Brödrene peal, mille kapteniks oli Enn Uuetoa ehk Kihnu Jõnn (1848–1913).
Maali oli sündinud mereäärses talus 14. juulil 1888. aastal meremehe ja kaluri perekonnas. Olin temaga varem kohtunud 1960. aastatel, kui veel elas ka tema õde Marta. Seekord olime Tärkmal koos ajakirjanik Bernhard Viidinguga, kes kirjutas Amaliest ka loo Rahva Hääles.
Amalie Tärki ajahõlma vajunud usutlusest tehtud ja eelmainitud 1977. aastal täiendatud märkmete põhjal kirjeldan tema 125. sünniaastapäeva eel kokkuvõtvalt laevakoka tookordses erksas mälus hoitud fakte ja sündmusi.
Peedu normaaltalu oli Emmaste mõisa poolt müügile panduna ostetud 19. sajandi lõpul kolme, juba kalapüügi ja merendusega tegeleva mehe poolt, kes peamise elatise teenisid merest ja talutöö naiste hooleks jätsid. Elati 1890. aastal ehitatud majas. Rikkam nendest oli laevameister Peeter Hausberg, kes ehitas oma pere jaoks päris linna moodi maja. Juhan Tärk, Amalie isa, käis kevadeti Pärnu rannas räime rändpüügil ja sügiseti kalastas Saaremaal Vaigu rannas kilu. Talviti tegeles kodurannas jääaluse noodapüügiga. Kesksuvel käidi Saaremaal metsaveo väljavedamise randades laevu laadimas.
1909. aasta varasuvel viibis Amalie isaga laadimistöödel Vaigu rannas, kui sinna reidile purjetas suurreeder Jaen Teär ja kompaniile kuuluv parklaev Brödrene. Laeva suurus 670 brt, ostetud Tallinna lähedal avariisse sattunud alusena odavalt 1905. aastal. Müüdi hiljem inglastele. Selliseid ilma, merd ja aegu näinud vanu parklaevu, mille peale suurem osa kogenud meremehi ei julgenud tööd küsida, oli Teäre ettevõttes koguni kuus. Kolm neist hukkus tormi läbi.
Tol varasuvel oli ulgumere purjeka Brödrene kapteniks Enn Uuetoa (1848–1913). Tema laevapere kokaks oli palgatud üks Saaremaa tüdruk, kes Vaigu rannas laevalt lahkus. Uut polnud silmapiiril näha. Seepärast hakati esiteks otsima kohapealt. Seda kuulis ka 21aastane Amalie Tärk. Ta ütles isale, et kui läheks pakkuma. Noore rannaneiu süda igatses merede, maade ja kauguste järele. Isa aga ütles: “Mida sa naljatad?” Aga laevamehed, suurem osa saarlasi, said teada, et üks hakkaja Hiiumaa tüdruk on valmis uueks kokaks tulema. Nad tulid isa juurde ja rääkisid ta pehmeks. Amalie roniski reidil tühjalt ankru peal seisvasse kõrgesse laeva, mida hakati metsamaterjaliga lastima.
Laev oli Maali jaoks suur ja võõras, pealegi vana korv, mis kõik tuuled ning pargid saanud. Ja tüse kihnlane kapteniks, kavalad silmad tüdrukut hindamas. Amalie ebales ja tahtis maha astuda. “Kui see nõnda on, siis peab tüdruku maale tagasi viima,” ütles kapten.
Siis aga ärkas Amalies randlane – häbi on alustatud asja nõndasamuti jätta. Taganeda ei tohi. Küll Jumal aitab, kui häda tuleb. Ning nõnda sai Maalist, nii teda kutsuti, kokk suures purjelaevas, kus meretööd teevad kapten ja tüürimees ning kümme kartmatut mere­meest, kes kõrgetes mastides käivad.
Purjetati metsamaterjaliga Rootsi, sealt Inglismaale, kust võeti koksilaadung. Kivisütt polevat Kihnu Jõnn tahtnud laadida. Liiga raske, äkki laguneb vana laev all ära. Tõsi see oli, tulles said Põhjamerel särust tormi, mis reelingu ära viis ja vett plankude vahelt sisse ajas. Mehed vehkisid vahet­pidamata pumpade juures. Pärast tormi ütlesid, et Tõnn päästis. Nad viitasid tekile seatud tiibadega pumbale, mis tormi ajal jaksab suurema leki parda taha tõsta. Hiljem, kui Brödrene ära müüdi, paigutati see tuulepump Vilsandi saarel Jaen Teäre kodus Tollil karjalauda juurde vett lauta pumpama.
Maali jõudis oma uues ametis, vaatamata ilmale ja oludele, söögid valmistada. Rohkem ikka kartulist, soolalihast ja soolakalast. Madruste hulgas oli ka Riia merekooli õpilane Mihkel Piigert, kes praktikasõitu tegi. Tema kiitis Maali tehtud toitu kõige rohkem. Kambüüs ehk laevaköök asetses tagapool masti, kapteni, tüürimehe ja pootsmani kajuti kõrval. Koka jaoks oli seal ka kitsas eraldatud koikoht. Kaptenil oli aga üks kajutiosa lahedaks magamiseks.
1910. aasta jaanuari lõpul jäeti Brödrene Taani Odensee sadamasse talvekorterisse. Seal sai Amalie mahamaksu. Kapten ise tuli teda linna saatma ja aitas valida õmblusmasinat – see oli ranna­naiste suur unistus. Maali jättis ütlemata selle asjaolu, et kas õmblusmasin osteti suvise palga arvel või kingiti see palgale lisaks. Igasuguseid jutte Jõnnu nõrkusest kenade noorte laevakokkade suhtes liigub siiani.
Laevast lahkumisel kinkis Mihkel Piigert Maalile värvipliiatsitega enda joonistatud kaardi, mille peal suur ring, mille sees purjetab Brödrene. Allservas meelespealilled, üks oks nelja õiega ja allkiri “Grüss aus Odensee von M. Piigert”. Tagaküljel tindiga kirjutatud “Mälestuseks kallile Maalile Odensees 24. jaanuaril 1910”. See kaart oli Maalile jäänud ainsaks mälestuseks pärast repressioone ja maja rüüstamist 1950. aastate alguses.
Suurvõimude meelevalda sattus ka Mihkel Piigert (1891–1945), kes hukkus Saksamaal Flensburgi pommitamisel. Oli laevakapten ja Eesti mereväe kaptenmajor. Meremehe elukutse valis ta oma lähisugulase Ants Piibu, Kuressaare merekooli õpetaja, soovitusel. Hilisemalt tuntud Eesti Vabariigi välisministrina, oli Piip aastatel 1906–1912 Kuressaares elamise ja töötamise ajal ka laevaomaniku Jaen Teäre lähedane tuttav ja nõuandja.
Legendaarne laevakapten Enn Uuetoa kutsuti pärast Brödrene müümist kapteniks Teäre kompanii parklaevale Rock City (ehitatud 1868, pikkus 52 meetrit, mahutavus 720 brt.), millega hukkus raskes tormis 1913. aasta hilissügisel Taani rannikul.
Amalie Tärk elas üle 90 aasta vanuseks. Üksikuks jäänuna sai ta hakkama tänu heade rannaküla naabritele. Säravas nooruses Kihnu Jõnnuga merd sõitnud heasüdamlik rannanaine sängitati 1981. aastal Emmaste kalmistule, kus karged mere­tuuled sadade merilaste kalmude kohal männilatvades vuhistavad."
 


2 comments:

  1. Väga huviav lugeda. Kas tegu on Suurema Tärkmaa ajaloo uurimisega?
    Kas Nigila talud jäävad välja? Tegemist ka vana Tärkmaa taluga

    ReplyDelete
  2. Väga väärt lugemine!
    Väike tähelepanek. Minu arusaamsie järgi oli tegelikult Juhan Pao`sid kaks,vennad Siim ja Ado panid mõlemad oma pojale nimeks Juhan. Mõlemad Juhanid olid kanged meremehed ja mõlemal oli ka vähemalt suusõnalise pärimuse põhjal laevaosalusi jne. aga sama nimi.

    ReplyDelete