Wednesday, May 23, 2012

Tärkma külast ja inimestest


Tärkma põlisküla asub Hiiumaa lõunaosas Soela väina ääres.
Kilomeetri kaugusel Emmaste keskusest lõunas.

Tuntud väliseesti kirjanik Ain Kalmus oli lummatud vaatest, mis avaneb Emmastet läbivalt maanteelt Tärkmale ja üle küla ning kadakaste karjamaade merele. Tänagi võivad kõik Emmaste oosilt ja maanteelt selle avatud rannamaastiku ilu nautida.
Kalmus nimetab oma romaanides Tärkmat suurkülaks. 18.sajandi alul kuni suure katkuni aastatel 1710/11 elas siin sadakond elanikku ja küla oli pindalalt oluliselt suurem kui praegu, ulatudes üle Tilga, Emmaste ja asunduskülana tekkinud Rannaküla piiride.
Tärkma kohanime on esmakordselt mainitud aastal 1564. Tänaseks on Tärkmast saanud suhteliselt väikesel territooriumil kompaktselt asetsev suur SUMBKÜLA. 11-12 päristalust alguse saanud kobarjad struktuurid ja nendest lähtuvad külatanumad on endiselt hästi jälgitavad, Päristalud jagati aja jooksul omakorda talukohtadeks ehk suitsudeks. 1930ndatel asus külas 39 talukohta, millest enamik on tänaseni säilinud. Ametlikel andmeil elab külas 34 elanikku (sama palju kui aastal 1712 peale suurt katku). Suviti küla elanikkond kahe-kolmekordistub. Tegemist on ajaloolise meremeeste külaga, kus 20.sajandi alguspoolel on elanud korraga kümneid kapteneid ja muud masti meremehi ning tuntud laevaehitajaid. 
Tärkma küla tee ääres asub OHVRITAMM, mille vanuseks peetakse üle 600 aasta. Selle seest õõnsa tamme kõrgus on 12 m ja ümbermõõt 5 m. Tamme juurde toodi endistel aegadel ohvreid.

Muistsest ajast on siin olnud ülesõidukoht Saaremaale. Pärast Emmaste mõisa rajamist vabastas mõis ühe talu koormistest, pannes sellele kohustuseks inimeste veo Saaremaale ja tagasi. 
Tärkmalt algab ka talvine JÄÄTEE Hiiumaa ja Saaremaa vahel.

Siinne rand oli sajandeid soolaveo ja -kaubanduse keskus. 19. sajandi alguses, kui soolahinnad olid kõrged kontinentaalblokaadi tõttu, organiseeris mõisnik J. P. Stenbock Tärkmal soolatootmise ettevõtte, rahvakeeles SOOLAELU. Sellest sai peagi soolaveo kattevari.

Madal rannaprofiil soodustas savitööstuse arengut. Pärandina on Tärkma rannas ridamisi tellisepõletamisahjusid ja savitampimisaugud.
Kuulus oli ka Tärkma PUISNIIT 65 taimega ruutmeetril ning haruldaste käpalistega. Külarahvas tunneb teda Saeniiduna.

Tärkma külas elas kunstnik Ülo Soosteri isa Johannes Sooster - Hiiumaa kõige tuntum pillimeister ja muusikamees.

Tärkmast kui kesksest tegevuspaigast Lõuna-Hiiumaal on palju kirjutatud ajaloolistes mereromaanides Ain Kalmuse ja Herman Sergo poolt, kes on rannikuäärse rahva jaoks olulisemateks kirjanikes kui Tammsaare, tahtmata viimase tähtsust kuidagi vähendada. Mõlemad olid faktitruud kirjanikud. Romaanides juhtunud sündmused on kõik päriselus aset leidnud, kuigi tunduvad fantastikana. Vaid peategelaste prototüüpideks erinevate sündmuste kirjeldamisel olid erinevad inimesed.
Juhan Smuul kirjutas oma “Kihnu Jõnniga” kuulsaks Emmaste meeste kaljase “Seksna”,selle kapteni Enn Uuetoa ja Tärkmal sündinud ja vanaduspäevad veetnud kaljase koka Amalie Tärki.

Lisaks nendele elab tänagi Tärkmal palju toredaid inimesi, kellest enamikul on siin väga sügavad juured. Uusi tuljaid on üksikuid. Ehk on see asjaolu mäginud rolli küla ajaloolise ilme säilimisel. Väravates põlispuud, kaunid hekid, suured korrastatud taluõued ja hoolega hoitud väärikad vanad hooned.



Linalõugutustalgud Tärkmal aastal 1927

 

INIMESTEST


Millisesse HIIDLASTE SELTSI kuulub Tärkma küla rahvas,
sellele polegi paremat vastust, kui et heal lapsel on mitu nime.
 
Kuigi Tärkma asub Emmaste keskusest vaid kilomeetri kaugusel on Tärkma küla elanikel täiest oma selts - VARATÕUSJAD.Varatõusjatel on ka omanimeline toode - varatõusjate seep (sidruni jmt ergutavate ja värskendavate ürtidega. Avastasin selle möödunud suvel Heltermaa käsitööpoes. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida.

Nimetus tuleneb asjaolust, et osa sarakonna heinamaadest asusid Muda metsas, palgimetsad Lelusejal (paarkümmend km) ja ülemere Triigis. Et õigeks ajaks tööle jõuda, tuli vara tõusta.


VESIHIIDLASED - suurem osa elanikest olid merega seotud. Teine versioon on seotud vesikaare tuultega, nn "soolaste tuultega".



HOBUHIIDLASED - muistsest ajast tänaseni on siit peetud ühendust Saaremaaga. Ülevedajateks olid Tärkma mehed. Nendele oli see ka mõisa poolt peale pandud kohustus. Omal ajal olid nad oma osavate hobustega kuulsad üle jääpragude hüppajad. Seda kuulsust ja ühist nimetust jagasid nad Heltermaa meestega.
Külmadel talvedel käib siit endiselt JÄÄTEE Saaremaale. Jäätee traditsioon sai alguse seoses metsaveoga, sest inimasustus kujunes Hiiumaal välja aeglaselt. Muistsel ajal valmistati kuulsaid saarlaste sõjalaevu Hiiumaa metadest viidud puidust.
Kuna tegu oli olulise üleveokohaga, rajati siia merepäästejaam.
 
EMASTEOTSAMEHED (ka naisteotsamehed) - eks see nimetus tuleneb lähedal asuva Emaste (nüüd Emmaste) mõisa nimest. Emmaste nimi tulenenud sinna asunud karja kihelkonna talupoja Emmepoke nimest. Tol ajal olnud see levinud friisi nimi, mis päritolu võis ka see talupoeg olla.

Teine versioon on seotud jällegi merega: Külad olid tihti meesteta, sest need olid enamjaolt merel ja kodused tegemised jäid naiste kanda. 
 

MÄRAHIIDLASED - tegelikult käis see rohkem Harju küla kohta, kus elas hobuseparisnikke, aga seda nimetust on vahel omistatud ka tärkmalastele ja üldisemalt emmasteotsa elanikele.

Ja ongi vist kõik!
TALUDEST, SUITSUDEST ja muudest HOONETEST
Tärkmal asub 33 suitsu ehk talukohta 12-st päristalust:

Panen oma teadmised siia kirja ja hakkan alles asja uurima, kuidas need tegelikult olid. Üks mis kindel esimene on õige.
1. Olmi: Rüü, Matse I, Matse II (praegu Telviku), Matse III (tunti tema omaniku Priidu Onno ehk Matse Pritsuna, praegu Olmi-Matse); Matse Kaarli ehk Kriipsu ehk Matse IV (praegu Kadaka)

2. Kitsapere (Kitsepere): Koodi ja Antsu, Tooma
3. Inno: Kalda (praegu Inno), Siimu
4. Nigu: Nigu I (Vana-Nigu/Nigola), Nigu II, Nigu III;
5. Peedo. hüütakse samuti Niguks, selles elasid Nigu perenime kandvad inimesed.

6. Aadu?: Aadu, Jaagu, Peetri,
7. Otsa: Otsa, Külje, Saba (Sopi), Nuudi (viimase puhul pole kindel, kas kuulub siia perre)
8. Silma - jäi pikalt renditaluks, kus elanikud 20.saj I poolel mitmeid kordi vahetusid.
9. Telliskivi: Veski, Peedu I (praegu Kasteni), Peedu II (praegu Andra, siin elas Kihnu-Jõnni laevakokk, kusagil ETV arhiivis peaks temast film olema). Veski koha juures asuski veski. See oli Peeter Hausbergi kodukoht
10. Palli: Palli, Tepsu, stjuuard Bernhard Tikkeri kodukoht
.... Tooma, Singi
...? Pärdi (ka Kärsa), elas Pärdi Julius

11. Mäe:... Remli ja Mäe talud. asusid praeguse Emmaste uusasumi (nõukaaegseed kortermajad ja lasteaed) asupaigas.
12. ...Ranna talu. asus vana ranna tee ääres nagu vana Olmi talu hoonetki. Talu ase on alles.
Vilgu (Vilku) - kuulus samuti mõne päristalu juurde

Kuna 12-st talust lõigati kohti, tekkis tuumikute ning tänavatega rida- ja sumbküla vahepealne külatüüp, kus naaber on teisele otses mõttes üleaedne.

Ka külatänavatel olid omad nimetused.
Tuntuim ja enamkastust leidnud on SEAKÜLA tänav.
Ludvig Wahtrase mälestustest, Leo Tiigi kirjutistest ja Ain Kalmuse "Soolastest tuultest" olen leidnud ka teise, mida küll enam ei kasutata - NIGUTÄNAVA. See tänav kulgeb vanadest Nigu taludest, mis asuvad osalt ohvritammest Emmaste pool kuni mereni välja. Tavaliselt kutsutakse seda Tärkma teeks. Kohanimeregistris kannab see aga hetkel nime "ranna tee" ja "Tärkma tee" nime all on millegipärast Seaküla tänav. Et miks Seaküla! Aga seetõttu, et talud sel külatanumal kannavad sea kehaosade nimetusi: Singi, Koodi, Tepsu, Kärsa, Silma, Otsa, Külje, Saba, Nuudi.

Vana ranna tee on alles. see kulgeb Tärkmalt läbi Saeniidi ja Alme. Omaette tuumiku moodustab ka nimede küla: Jaagu (praegu Andrese), Aadu, Antsu, Peetri, Tooma (nimed pärinesid 17.sajandi lõpust ja 18.sajandi algusest, kui elasid Tärkma Jaak (1725-1810), Ado (eestipäraselt Aadu, sünd 1600ndate II poolel, oli Jaagu isa), Tärkma Hans (sünd. 1710) ja Tärkma Toomas (sünd 1700).  
NIGU talud Emmaste pool said samuti nime esiisa Niggolase (Niguli) järgi.



Ka elumajad on arhitektuuriliselt huvitavad. Levinud on 20.sajandi alguse majade tüüp - niinimetatud kaptenimajad, mille uuenduslikeks elementideks olid kõrge vundament, ruudukujuline põhiplaan, kõrged laed, soemüür ahju ja pliidiga majasüdames ning võimalus maja ringiga toast-tuppa läbi kõndida (sama tüüp Eesti Vabaõhumuuseumis esindatud Härjapea-Kutsari taluga, mis pärit samuti mere äärest, Virumaalt), loomulikult ka veranda olemasolu.

Esineb ka madalarhitektuuri pärle - samm edasi rehielamust (Matse I, Matse II, Koodi, Nigu (Peedu), Peedu). Rehid jäid siin külas tihti kas abihooneteks (nt Nigu taludes ja Rüül) või need ehitatigi abihoonena, nt Kalda (Inno) talus.

Matse maja
 
Esimene kõrge kaptenimajatüüpi maja Tärkmale ehitati Rüül (1909). Rüü majast suuremad ja veelgi uhkemad said Antsu, Tepsu ja kapten Priidu Onno majad. Priidu Onno maja on tänaseks kortermajaks ümber ehitatud - ainus kortermaja külas, nn Võitööstuse maja. Miniatuurse kaptenimaja näidis on Matse-Kaarli maja, mille omanikuks oli kapten Kaarel Onno. Kuid kõige uhkemaid ja suuremaid maju ei ehitanud hoopiski vaid kaptenid ja laevaomanikud, kes oma staatusele vaatamata jäid tihtipeale tagasihoidlikeks, vaid näiteks inglise reisiaurikutel teeninud mehed, eelkõige stjuuardid (Tepsu, praegu Paali).
 
Pildil Rüü maja, kapten Siim Pao elamu. Esiplaanil Ingel Hausberg (eestindatult, Kodumägi), Tiiu Tiik (e. Tipsi), kelle süles Leo Tiik umbes aastasena. Foto on tehtud aastal 1911.





 
(G)Kundemar Pao majapidamise kõrvalhoone Tärkma külas, HKM Fp 668:59 F 6698, Hiiumaa Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2252668. See hoone oli kunagi Rüü rehielamu, uue maja ehitamisel 1908/1909 jäi rehemaja abihooneks.
 
Matse-Kaarli. Miniatuurne kaptenimaja, mille ehitas kapten Kaarel Onno.
 


Tepsu maja. Sellise suure maja lasi ehitada inglise laevadel teeninud mees.
 

Veski maja. Säilitas arhailise ilme pererahva elu lõpuni. 1980ndatel hävis tules. Foto autor Bruno Pao





Kuulus Nõmme kõrts, tuntud ka Onu (Onno) poena, mis oli vanal ajal oluliseks inimeste kogunemise ja läbikäimise kohaks. Foto on tehtud Bruno Pao poolt aastal 1977.
Kõrtsi kultuur on Hiiumaal kahjuks maha käinud. Teine, kunagine kuulsus - Pihla kõrts, mis kuulus Sulev Nõmmiku vanaisale, on samuti hävinenud.


Emmaste esimene Tarvitajate Ühisuse poe hoone. Ehitatud 1907. Esiplaanil Olga Tammo ja Helene Tammo. Foto on tehtud enne Esimest Maailmasõda ja pärit Veiko Somelari kogust

Ühisus asutati esimese põlvkonna kaptenite ja laevaomanike poolt, üheks osanikuks olnud selles Rüü Siim. Poehoones (esiplaanil) asunud ka kaptenite tagatuba. Tänaseks on pood ja üks abihoonetest hävinud. Teine ait on alles ja kantud muinsuskaitse registrisse.

Ühisusepoe hoone NLiidu ajal.  Foto autor Bruno Pao

Üldse armastasid Tärkma kaptenid poode pidada. Nõmme kõrts läks Kaupidelt üle Onu (Onnodele), kes selle poena sisse seadsid.
Kapten Artur Tikker Tärkmalt (hüüdnimega Kärakas) rajas ühe tollastest Jausa poodidest.

Nigu talusid oli Tärkma külas mitu: tekkinud põlistalu jagamisel järeltulijate vahel. Vaade Ühele neist.


Vaade Vanale Nigule.
 
Rehi on hobusetalliks kohandatud. Toimumas on Emmaste ratsupäev.